· Rüütlimõis (Rittergut). Oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal, aga ka kohustused riigi ees. Näiteks kohalikku aadliorganisatsiuooni (rüütelkonna) poolt peetavasse nimekirja e matriklisse kantud rüütlimõisa omanik endale hääleõiguse tollases aadliomavalitsuses — maapäevas. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Erinevatel aegadel on rüütlimõisale pandud ka erinevaid nõudeid suuruse osas.
· Poolmõis (Landstelle). Need eramõisad, mis oma suuruse tõttu ei saanud rüütlimõisa staatust ega seega ka õigusi, kandsid poolmõisa nime. Tüüpiline poolmõisa tekkelugu oli maatüki eraldamine vanemast mõisast. Mõni poolmõis oli pindalalt väga väike, hõlmates vaid elumaja ja ümbritseva pargi. Vahel on nimetatud poolmõisa ka maakohaks (otsene tõlge saksa keelest).
· Kirikumõis (Pastorat). Kuulus luteri kirikule, mõisas elas ja seda pidas pidas pastor; mõis toimis ka kiriku kontoriruumidena. Reeglina ei olnud nii esinduslikult välja ehitatud kui rüütlimõisad. Tavaliselt oli igas kihelkonnas oma kirikumõis, mis paiknes kiriku kui kihelkonnakeskuse lähedal.
· Kõrvalmõis (Beigut). Mitu kõrvuti või lähestikku asetsevat mõisat koondusid sageli ühe omaniku kätte, misjärel need moodustasid ühtse mõisamajapidamise. Sel juhul elas härrasrahvas ühes mõisas, mis oli tihti esinduslikumalt välja ehitatud; teistes mõisates (millel olid ka küll rüütlimõisa õigused) oli suurem rõhk asetatud majandushoonetele. Sääraseid mõisaid nimetati kõrvalmõisateks.
· Karjamõis (Hoflage). Need moodustanud omaette mõisamajapidamist, vaid oli ühe mõisa keskusest eemal asetsev kompleks, kus elas osa töölisi, hoiti osa karja või paiknes mingi tööstus. Karjamõisad olid peamõisatega võrreldes tagasihoidlikult välja ehitatud; samuti ei olnud nad tihti püsivad. Tihti oli küllalt suhteline, kas ja milliseid mõisasüdamest eemal asetsevad ehitisi ja nende kogumeid loeti karjamõisaks või mitte. Enamik karjamõisaid moodustas siiski mingi ehitusliku kompleksi mõisasüdame näol.
Allikas: Praust, V. Mõisate liigid. Eesti mõisate pildigalerii.
No comments:
Post a Comment