Oru küla on olnud 13. sajandi esimesest poolest alates Taani kuninga vasalli Leo de Reno ja tema pärijate valduses.[1] Nad hindasid seda mõisa nii tähtsaks, et lisasid oma perekonnanimele de Orghys, pannes nii aluse Orgese aadlisuguvõsale. 1477. a. liideti Oru mõisa maad Tuhala mõisa külge.
Oru mõisa (Orgelhof, Orrenhof) kohta on kirjalikke andmeid aastast 1470. Praegusesse asukohta rajati mõis 17. sajandi algul. Tegemist oli I a-t. muistse asulakohaga, mis jääb mõisa ees oleva tiigi lähedusse. Enne mõisa rajamist kuulus Oru vabadele talupoegadele. Oru mõisa alla kuulusid Laastu karjamõis ja Kämbla ning Nõrava küla. 1663. a. oli Oru mõis koos Kämbla ja Nõrava külaga Tuhalast eraldunud.
1814. a. pantis Magnus von Reutern mõisa krahv Dietrich Stenbockile, kuid ostis selle 7 aasta pärast tagasi ning pantis 1827. a. Eestimaa Meriinolammaste Kasvatuse a/ü-le.[2] 1838. a. ostis see Oru päriseks ja müüs 1842. a. edasi Alexander von Brevernile. Kõrvale rajati ka põllutöökool. (Selle koolihoone müürid lammutati 1967. a.). 1858. a. ja 1871. a vahel mõisastati Kämbla küla põllumaa juurdesaamiseks. Elanikud aeti oma kodudest välja.
1882. a. ostis Oru mõisa August von Kotzebue üks poegadest, diplomaat ja kirjanik Wilhelm von Kotzebue.
Oru mõisa härrastemaja taastati pärast 1905. a. põlengut juba järgmisel aastal. Mitmesaja aasta vanustele müüridele ehitati peale teine korrus. 1913. a. ostis mõisa Hans von Lilienfeld-Toal. Samal aastal liideti mõis Tuhala fideikomissiga.
1921. a. võõrandas Eesti Vabariik Oru mõisa von Lilienfeld-Toalide suguvõsalt. Peale seda kasutati mõisa saali kooskäimiseks. Lähestikku asunud Tuhala, Tammiku ja Oru vallakooli liitumise tulemusena sai kooli uueks asukohaks 1921. a. Oru mõisa ruumikas härrastemaja. Tuhala, praegune Oru kool paiknes mõisa peahoones kuni 1987. aastani, mil Orus valmis uus koolihoone.
1928. a. asutati Oru mõisa ka Tuhala rahvamaja. Mõisa peahoonesse jäi see aastani 1967, mil valmis uus kultuurimaja.
Alates 1921. aastast on mõisa peahoones asunud:
1921- 1987 Tuhala, praegune Oru kool
1925- 1939 Tuhala vallavalitsus koos kohtusaali ja kartsaruumidega
alates 1925. a. Tuhala valla raamatukogu
1928- 1968 Tuhala rahvamaja
1944. a. märtsist septembrini lastekodu pärast Tallinna pommitamist peavarjuta jäänud lastele
1949. a. asutati mõisahoones ümbruskonna esimene kolhoos
1995. a. alustas rahvamaja taas Oru mõisas, kus asub ka kohalik raamatukogu ja tervishoiupunkt
Mõisapargis väärivad tähelepanu kaks mitmesaja-aastast pärna tiigi kaldal.
Peahoone on säilinud enam-vähem algkujul. Ka mitmed kõrvalhooned on ümberehitatult säilinud.
[1] Talioja, Ants. Tuhala. Tallinn: Maalehe Raamat, 1999.
[2] Harjumaa mõisad /Koost Eesti Ajalooarhiiv. Käsikiri. Harjumaa Muuseum.
Oru mõisa (Orgelhof, Orrenhof) kohta on kirjalikke andmeid aastast 1470. Praegusesse asukohta rajati mõis 17. sajandi algul. Tegemist oli I a-t. muistse asulakohaga, mis jääb mõisa ees oleva tiigi lähedusse. Enne mõisa rajamist kuulus Oru vabadele talupoegadele. Oru mõisa alla kuulusid Laastu karjamõis ja Kämbla ning Nõrava küla. 1663. a. oli Oru mõis koos Kämbla ja Nõrava külaga Tuhalast eraldunud.
1814. a. pantis Magnus von Reutern mõisa krahv Dietrich Stenbockile, kuid ostis selle 7 aasta pärast tagasi ning pantis 1827. a. Eestimaa Meriinolammaste Kasvatuse a/ü-le.[2] 1838. a. ostis see Oru päriseks ja müüs 1842. a. edasi Alexander von Brevernile. Kõrvale rajati ka põllutöökool. (Selle koolihoone müürid lammutati 1967. a.). 1858. a. ja 1871. a vahel mõisastati Kämbla küla põllumaa juurdesaamiseks. Elanikud aeti oma kodudest välja.
1882. a. ostis Oru mõisa August von Kotzebue üks poegadest, diplomaat ja kirjanik Wilhelm von Kotzebue.
Oru mõisa härrastemaja taastati pärast 1905. a. põlengut juba järgmisel aastal. Mitmesaja aasta vanustele müüridele ehitati peale teine korrus. 1913. a. ostis mõisa Hans von Lilienfeld-Toal. Samal aastal liideti mõis Tuhala fideikomissiga.
1921. a. võõrandas Eesti Vabariik Oru mõisa von Lilienfeld-Toalide suguvõsalt. Peale seda kasutati mõisa saali kooskäimiseks. Lähestikku asunud Tuhala, Tammiku ja Oru vallakooli liitumise tulemusena sai kooli uueks asukohaks 1921. a. Oru mõisa ruumikas härrastemaja. Tuhala, praegune Oru kool paiknes mõisa peahoones kuni 1987. aastani, mil Orus valmis uus koolihoone.
1928. a. asutati Oru mõisa ka Tuhala rahvamaja. Mõisa peahoonesse jäi see aastani 1967, mil valmis uus kultuurimaja.
Alates 1921. aastast on mõisa peahoones asunud:
1921- 1987 Tuhala, praegune Oru kool
1925- 1939 Tuhala vallavalitsus koos kohtusaali ja kartsaruumidega
alates 1925. a. Tuhala valla raamatukogu
1928- 1968 Tuhala rahvamaja
1944. a. märtsist septembrini lastekodu pärast Tallinna pommitamist peavarjuta jäänud lastele
1949. a. asutati mõisahoones ümbruskonna esimene kolhoos
1995. a. alustas rahvamaja taas Oru mõisas, kus asub ka kohalik raamatukogu ja tervishoiupunkt
Mõisapargis väärivad tähelepanu kaks mitmesaja-aastast pärna tiigi kaldal.
Peahoone on säilinud enam-vähem algkujul. Ka mitmed kõrvalhooned on ümberehitatult säilinud.
[1] Talioja, Ants. Tuhala. Tallinn: Maalehe Raamat, 1999.
[2] Harjumaa mõisad /Koost Eesti Ajalooarhiiv. Käsikiri. Harjumaa Muuseum.
Fotod: J. Vali kogust. M. Nõmm. 08.08. 2003.
No comments:
Post a Comment