1469. a. on esimesed teated Ravila mõisast ja Palvere on sellest ajast olnud Ravila mõisa osa (kõrvalmõis).Omanikud olid küll lähedased sugulased, aga Ravila omanik ei vallanud Palveret. Nii oli ka pärast 1666. aastat, mil Palveret on ametlikult nimetatud Ravila kõrvalmõisaks. 1766. a. sai Palvere mõisa omanikuks krahv Karl von Mannteuffel, kes ostis mõisa oma naisevennalt. Kaks aastat hiljem – 1768 – ostis ta ka Ravila oma naise teiselt vennalt. Palvere jäi mõisakeskusest kõrvale. 19. sajandi algul rentis mõisat kubermanguvalitsuse nõunik Rosen.[1] Ravila abimajandina püsis mõis kuni aastani 1874. Siis saadeti Palveresse Ravila küla elanikud, kelle vahel mõis jagati taludeks. Ka Ravila kool toodi mõisa peahoonesse. Samas asusid ka Ravila mõisa kogukonna- ehk vallavalitsus. Hoone põletati 1905. a. karistussalga poolt, kellele jagas juhtnööre Ravila mõisaproua. 1909. a. valmis uus koolihoone põletatud hoone varematele.
Peahoone oli ühekordne keskmise suurusega maakivihoone, mille müürid laotud puhta vuugiga lõhutud maakividest. Hoonele on 1970- ndatel rajatud silikaattellistest teine korrus ning lisatud väikesi juurdeehitusi. Algne ehitus võib pärineda 20. saj algusest või sajandivahetusest. Kõrvalhooneist säilinud vaid väike akendeta maakiviait. Park oli väike, aimata võib puuderidu ja aeda.
[1] Kahk, Juhan. Rahutused ja reformid. Tallinn, 1961. Lk. 462.
Foto: M. Nõmm. 08.08. 2003.
No comments:
Post a Comment