Esimesi teateid Pikavere mõisast on aastast 1446. Kuulus 1515-1641. a. Riesbieteritele. 1777. a. toimus ostumüügileping Karl Friedrich von Wachtmeisteri kui müüja ja leitnant Pieter von Baranhoffi kui ostja vahel. Rootsi krahv Wachtmeister oli 18. sajandil enne Baltikumi asumist läbi käinud kogu Idamere ruumi.[1] 1813. a. panditi mõis Heinrich Berens von Rautenfeldile, kes alates 1821. a. sai pärusomanikuks. 1883. a. ostis mõisa parun Konstantin von Taube.
Peahoone oli pikk ühekordne klassitsistlik kivihoone, mis Eesti Vabariigi ajal sai peale teise korruse. Likvideeritud on väikesed puitpalkongid esifassaadi tiibadelt ning suur puitveranda hoone tagaküljelt. Algne peahoone võib pärineda 19. saj I poolest.
Kõrvalhooneid on arvukalt, mõned seotud peahoonega, asudes pargi ääres. Tähtsamad meierei, kuivati, härjatall.
Aastatel 1824- 1832 töötas Pikavere mõisas kodu- ja kooliõpetajana keelemees Eduard Ahrens, kes pani aluse uuele kirjaviisile, milles toetub teatud määral soome keele eeskujule.[2]
Tsaarivõimu langemise järel jäi mõisahoone tühjaks. Vabanenud hoonet püüdis kohe kasutada kitsikuses töötavad hariduselu eestvedajad. 1918. a. alustatigi siin esmakordselt õppetööd. Kuna mõisa majapidamine oli jäänud laokile, anti see üle riigi pidamisele, kuni jagati välja vastloodud asundustaludele. 1919. a. mõis riigistati. 1920. a. asus kogu Pikavere kool mõisa peahoonesse.[3] 1930.-ndatel aastatel majandas endise mõisa 19-ha maad M. von zur Mühlen.
1939. a. mõisa peahoone ehitati ümber koolimajaks. Vaatamata kõigele, jätkus koolitöö ka sõja ajal. 1941. aasta suvel, kui hoonesse paigutati sõjaväelased, ründasid majas olevaid sakslasi vene pommitajad. Vaid õnn päästis uue, vastremonditud koolihoone. Pommid ei tabanud.
1997. a. teostati Pikavere põhikooli hoone remont – pandi uus katus ning ehitati uus peasissekäik. Nii peahoone kui park on heas seisukorras.
Peahoone oli pikk ühekordne klassitsistlik kivihoone, mis Eesti Vabariigi ajal sai peale teise korruse. Likvideeritud on väikesed puitpalkongid esifassaadi tiibadelt ning suur puitveranda hoone tagaküljelt. Algne peahoone võib pärineda 19. saj I poolest.
Kõrvalhooneid on arvukalt, mõned seotud peahoonega, asudes pargi ääres. Tähtsamad meierei, kuivati, härjatall.
Aastatel 1824- 1832 töötas Pikavere mõisas kodu- ja kooliõpetajana keelemees Eduard Ahrens, kes pani aluse uuele kirjaviisile, milles toetub teatud määral soome keele eeskujule.[2]
Tsaarivõimu langemise järel jäi mõisahoone tühjaks. Vabanenud hoonet püüdis kohe kasutada kitsikuses töötavad hariduselu eestvedajad. 1918. a. alustatigi siin esmakordselt õppetööd. Kuna mõisa majapidamine oli jäänud laokile, anti see üle riigi pidamisele, kuni jagati välja vastloodud asundustaludele. 1919. a. mõis riigistati. 1920. a. asus kogu Pikavere kool mõisa peahoonesse.[3] 1930.-ndatel aastatel majandas endise mõisa 19-ha maad M. von zur Mühlen.
1939. a. mõisa peahoone ehitati ümber koolimajaks. Vaatamata kõigele, jätkus koolitöö ka sõja ajal. 1941. aasta suvel, kui hoonesse paigutati sõjaväelased, ründasid majas olevaid sakslasi vene pommitajad. Vaid õnn päästis uue, vastremonditud koolihoone. Pommid ei tabanud.
1997. a. teostati Pikavere põhikooli hoone remont – pandi uus katus ning ehitati uus peasissekäik. Nii peahoone kui park on heas seisukorras.
[1] Neuschäffer, Hubertus. Schlösser und Herrenhäuser in Estland. Sine Loco, 1993.
[2] Harju Elu, 1981. XI-XII.
[3] Pikavere Põhikool. URL http://www.hot.ee/pikavere/
Fotod: J. Vali kogust. M. Nõmm, 08.08. 2003.
No comments:
Post a Comment