ALAVERE MÕIS

Alavere mõis tekkis praeguse Mõisaaseme küla kohale, mille tagajärel küla ümber asustati. Varem Palu (sks k Pallal) nime kandnud mõisat on esmakordselt mainitud 1586. a.[1]
1614. a. ostis Alavere mõisa koos Käravete, Heidmetsa ja Raka mõisatega Tallinna foogt H.B. Bogge.[2] 1660. a. toodi mõis üle Alaveresse.[3] Mõisaasemele tekkis uuesti küla. Mõisaasemele jäi karjamõis. Teine abimõis asus Nõmbras, mis aastal 1849 Alaverest eraldati. 1710.a. oli Alavere mõisas 407 inimest.[4]
Alates 1499. aastast kuulus mõis Taubedele.[5]1621. a. müüs Ludwig von Taube selle koos kaaspärijatega vabahärra Johan de la Gardiele. Vahepealsel ajal oli mõis Fersenite suguvõsa käes, kuni 1710. aastal sai selle Joachim Fr. von Lieven. Järgnesid mitmed omanike vahetused. Avalikul müügil, aastal 1831, ostis Alavere parun Konstantin von Ungern-Sternberg. Sellega algas mõisas nimetatud suguvõsa ajastu, mis kestis ligi 70 aastat.
1905. a. revolutsioonisündmuste käigus võtsid Alavere talupojad mõisahärra Otto von Ungern-Sternbergi koos poja Hermanniga vangi ja hoidsid vallamajas vangis.[6] Nõuti nende Tallinna saadikute vabastamist, kes arreteeriti Volta vabrikus. Vallamajast päästis vangid lahti üks teomees ja viis nad heinakoormas Raasiku jaama. Alavere mõis pääses süütamisest tänu kohalikele talumeestele, kes hoonet kaitsesid. Mõisas asus tolle aja üks moodsamaid viinavabrikuid, mille kogu toodetud piiritus lasti Alavere tiiki. Nõuti jälle saadikute vabastamist. Seda soovi ei rahuldatud ja mõis süüdati teisel katsel põlema.[7] Hävinud hoone asemele ehitati kahekordne tellishoone.
Parun ei julgenud enam Alaveresse tulla ja müüs mõisa 1906. a. Woldemar von Schubertile maha, kes omakorda oma õele paruness Mary von der Pahlenile järgmisel aastal. Vanemate inimeste sõnade järgi olevat mõisas olnud ligi 100 ruumi. 1920. a. elasid keldrikorrusel mõned asunikud.

1930.-ndate keskel kasutati ühte suuremat saali pidude korraldamiseks.
Alavere vald tahtis peaaegu tühjana seisvat hoonet osta koolimajaks. Kokkulepe oli eelnevalt olemas, kuid kui valla esindajad tehingut vormistama läksid, oli öösel Alavere kaupmees Kuldve ette jõudnud ja pakkunud vallamehed üle. Ta müüs maja Tallinna ärimehele Boris Lindele, kes selle 1938-39 lammutas ning saadud materjaliga ehitati Tallinna Tõnismäe 10 hoone.[8]
Mõisa peahoone oli vasakpoolses osas kahekorruseline, parempoolses osas ühekorruseline keskmise suurusega viilkatusega hoone 19. sajandi viimastest kümnenditest.[9] Kõrvalhooneid on arvukalt, osa neist moodustavad peahoonest sõltumatu hooneteansambli, osa hajutatult teede äärtele kolme tee ristmiku piirkonnas. Tähtsamad hooned on valitsejamaja, ait. Laudad moodustavad nelinurkse hooneterühma. Park on suur ning lainja reljeefiga, mis laskub jõe ja veehoidla (tiigi) suunas. Planeeringult vabakujuline. Peahoone ette jääb suur puudest liigendamata ja vaid üksikute graniittulpadega piiratud ringväljak. Teine väljak kulgeb peahoone tagaküljel jõeni. Kindlustatud kallastega saarel on asunud pargiehitused.[10] Mõisa tiik oli ehitatud ojale, milles oli palju allikaid.[11] Veehoidla on hävinud. Alavere mõisast on hästi säilinud hobusetall, mis aastatel 1938-39 ehitati ümber seltsimajaks. Praegu kasutatakse seda rahvamaja ja raamatukoguna. Mõisa peahoone esiväljakule on ehitatud lasteaed.


[1] Eesti ala mõisate nimestik / Koost V. Naaber. Tallinn: 1984
[2] Maiste, J. Eestimaa mõisad. Tallinn: 1996. Lk 287.
[3] Alavere läbi aegade. Käsikiri 2002. Kehra vallavalitsus.
[4] Samas
[5] Harjumaa mõisad/ Koost Eesti Ajalooarhiiv. Käsikiri. Harjumaa Muuseum.
[6] Alavere läbi aegade. Käsikiri 2002. Kehra vallavalitsus.
[7] Ajalooline traditsioon Kose kihelkonnas / Leida Otsa kogutud mälestused 1931. a. Käsikiri. Ardu raamatukogu.
[8] Alavere läbi aegade/ Koost Ants Miidla. Käsikiri 2002. Kehra vallavalitsus.
[9] Praust, V. 2003. Eesti mõisate pildigalerii. URL http://www.mois.ee/
[10] Ranniku, V. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade: Harju rajoon. Tallinn 1978. Eesti Muinsuskaitseameti arhiiv.
[11] Samas.
Foto J.Vali kogust

No comments:

Post a Comment